Thursday, May 21, 2009

Fretilin Kritika BM


BM Prezisa Ejiji Governu Kria Auditoria
DILI – Bankada opozisaun FRETILIN, kinta (21/05) ejiji ba Banku Mundial (BM) no parseirus desenvolvimentu sira ne’ebe iha interese ba projetu hari kapasidade jestaun finansas públiku nian (PFMCBP) atu ejije governu atu oinsa halo kedas auditoria externa konaba lalaok rekrutamentu no kontratasaun assesores tuir PFMCBP.

Xefe bankada Aniceto Guterres hatutan, auditoria ida ne’e tenke foo sai ba Parlamentu Nasional no publiku tomak.

Tenke transparensi makas, tanba se lae povu bele lakon konfiansa ho projetu doadores sira nian, “ dehan nia, iha sala bankada.

“Maibe a’at liu doadores mak bele lakon konfiansa ba ita nia estadu nia kapasidade atu halo gestaun ba fundus, sei la lakon ona. Ita hein katak lae no ita sei bele salva ida ne’e, “ nia reafirma.
Nia hateten tan katak, TL presiza asistencia tekniku maibe osan ne’ebe iha laiha jestaun ida diak, entaun sei lakon konfiansa husi doadores sira hodi asistencia teknika iha situasaun ne’ebe ita sei presiza.

Partidu opozisaun mos kestiona transparansia husi ministeriu das financas konaba rekrutamentu advisor internasional.

Relasiona polemika salario ne’e, Banku Mundial foo sai ona nota komunikado ho data 14 Maio liu ba haktuir, sei halo revisaun ba salario advisor internasional iha projetu hari kapasidade jestaun finansas públiku nian.

Banku Mundial nia polítika laos atu finansia kontratu konsultór sira nebe faila atu hasoru estandar apropriadu.

Foin dadauk ne’e, Primeiru Ministru Xanana Gusmao hateten katak governu Aliansa Maioritaria Parlamentar la hasai osan povu nian hodi selu salariu asesor internasional. Maibe, asesor kuaze nain 48 hetan vensimentu husi PFMCBP ne’ebe finansia husi doador ualu iha sistema administrasaun Banku Mundial nian.

Iha karta deklarasaun Banku Mundial nian hateten katak programa PFMCBP ne’e hari iha 2006 bainhira Timor Leste renova hela konflitu nebe maka hamosu kuaze ema 100,000 sai deslokadu.
Programa ne’e halo hodi fo asistensia tekniku ba haforsa kapasidade no ajuda governu Timor Leste uja reseitas fundus petroliu hodi hari serbisu sosiál, lori asistensia ba povu no hahu fila fali kresimentu ekonomiku no dezenvolvimentu.

Banku Mundial hateten programa lori ona resultadu siknifikantes ba Timor Leste iha tinan kotuk. Hamutuk ho ezekusaun annual fiskál nebe sae ba millaun US$76 iha 2005/06 to’o millaun US$550 iha 2008.

Banku Mundial rekonhese mos katak programa ne’e susesu duni iha 2008, inklui lori ema sira nebe maka sai deslokadu iha 2006, pensaun veteranus sira, ferik no katuas no sira seluk. Maibe, preokupa nivel saláriu asistensia tékniku internasionál iha TL no nasaun postu konflitu sira seluk. (Timor Post)

Problema Quorum,
Lasama Sei Impede Viajem Deputadu
DILI – Quorum iha Parlamentu Nasional nebe sai problema ikus-ikus ne’e, Prezidente Parlamentu Nasional Fernando Lasama de Araujo hateten katak, sei la foo despacho ba deputadu sira atu halo viajem.

Bainhira deputadu sira hasoru problema iha liur laos responsabilidade parlamentu, dehan Lasama, kinta (21/05) iha uma fukun.

”Deputadu ida-idak iha responsabilidade atu prenche quorum. Quorum ne’e laos presidente parlamentu ninian, hau mesak tuur iha ne’eba mos la-halo buat ida. So deputadu 33 tuur iha laran mak parlamentu bele halao nia servisu tuir regras rejimentu parlamentu nasional, ‘ nia reafirma.

“Deputadu ne’ebe la prenche quorum, konsidera falta. Ohin (horseik-red) komesa barak ona, no hein katak ba oin barak liu tan, ‘ haktuir nia ba jornalista sira hafoin diskusaun lei funsaun publiku.

Sorin seluk, quorum la too, tuir xefi bankada Fretilin Aniceto Guterres katak tamba jestaun meza PN, ‘ dehan nia ba jornalista sira iha sala bankada.

Hatan ba ne’e, Prezidente PN hateten, opozisaun nunka hakarak hateten buat ne’ebe diak.
“Se jestaun ladiak, maluk opozisaun sira ne’e nunka atu kontribui para halo jestaun diak, “ katak Lasama.

Maibe, Guterres hatutan, deputadu ida-idak iha nia responsabilidade atu kumpri dever hanesan deputadu. PN hanesan orgaun politika, laos organizasaun baibain.

“Tamba parlamentu iha maioria ne’e mak sai governu. Tamba ne’e hanesan maioria iha responsabilidade atu foo apoio no konfiansa ba governu ne’ebe mak forma, “ argumenta Aniceto Guterres.

Jose Texeira hatutan mos katak, ita reprejenta povo laos deit foti liman. “Laos hotu maibe iha balun, tamba ne’e reprejenta povo presiza lori povo nia aspirasaun, “ tenik nia.

Lasama hateten, kritika opozisaun ne’e hanesan direitu ida. “Ita hotu koalia ba povo. Sanksaun ikus ne’e mai husi povo, tamba ne’e hau kumpri nafatin hau nia servisu, “ nia reafirma tenik. (Timor Post)

No comments: