Tuesday, September 16, 2008

GRADUASAUN


Tinan Ne’e, UNTL Sei Halao Graduasaun
DILI –
Depois hetan akreditasaun, tuir planu iha fulan Novembru ou Dezembru tinan ne’e, Universidade Nacional Timor Lorosa’e sei halao graduasaun, “ dehan Reitor UNTL Benjamin de Araujo Corte e Real, foin lalais ne’e iha Delta Nova-Komoro.


Nia hateten, lo-los UNTL halao ona graduasaun iha fulan Maio liu ba, maibe tanba hein prosesu akreditasaun mak foin trasa planu refere.

“Maibe planu ne’e, sei hatoo ba iha Ministeriu Edukasaun atu fó hanoin, mesmo UNTL iha automia kampus. Diak liu buat boot hanesan graduasaun ne’e tenki koordena ho ministeriu, “ katak Benjamin Corte e Real.

Reitor ne’e reafirma, prosesu graduasaun presiza duni halao iha tinan ne’e tanba ema barak mak hakarak kontinua estudu, sira seluk hakarak eleba funsaun iha funsionario publika, sira barak mak hakarak hatama aplikasaun ba servisu wainhira kriteria simu ema S1, maibe S1 ona mak seidauk hetan diploma.

Nia mos hateten, problema ne’ebe nia mensiona ministru edukasaun hatene maibe foo hatene ba UNTL atu hein lai prosesu akreditasaun para bele foo valor liu ba ema ne’ebe mak kaer diploma.

Nia foo ezemplu, graduasaun dahuluk, reitor ho ministru mak asina, ida ne’e ladun fo imajem diak.
“Entretantu, tuir fali mai hau mesak mak asina nudar reitor, statuto internasionalmente rekonhese tanba hetan ona akreditasaun tanba ne’e fó liberdade no oportunidade boot liu ba sira ne’ebe mak sei kaer diploma ne’e, “ dehan nia.

Nudar Reitor, nia mos seidauk hatene klaru numeru ne’ebe rejistu ona tanba prosesu rejistu sei halao iha fakuldade ida-idak. (ita/Timor Post)

Transferensia Estudante

UNTL Iha Planu Simu Estudante Husi UNIMAR no UCM
DILI –
Reitor Universidade Nacional Timor Lorosa’e Benjamin de Araujo Corte e Real, foin lalais ne’e iha Delta Nova – Komoro hateten katak, UNTL iha planu simu estudante transferensia husi Universidade Dom Martinho no Universidade Comunidade Matebian.

Nia hateten tan, plataforma husi kriteria nebe UNTL trasa mak hanesan, estudante hirak ne’e tenki iha diploma eskola ensino secundaria (SLTA), ijasah persamaan, hatama mos valor disiplina akademika (transkrip nilai-red), tuir test no ikus tama iha fase kontak akademika durante fulan tolu.

“Kontak akademika hanesan prosesu detekta estudante sira nian konhesementu tuir disiplina ne’ebe halao ona iha UNIMAR ho UCM, hafoin UNTL halo komparasaun, disiplina hirak ne’e UNTL rekonhese ou lae, “ nia esplika.

Nia mos hatutan, iha prosesu kontak akademika mak identifika estudante balun seidauk iha nivel maturidade konaba disiplina, entaun UNTL sei hatun semester balun tanba transferensia ne’e laos horizontal relasiona ho statuto UNIMAR, UCM ho UNTL la-hanesan.

Planu hirak ne’e, nia konfesa katak, UNTL reuni ona ho strutura maibe seidauk hatuur iha surat. Wainhira remata hatuur ona iha surat, sei hatoo ba diresaun ensino superior ministeriu edukasaun, “ katak nia.

Kriteria ne’ebe UNTL trasa parte ida hadok-an husi problema para labele mosu hanoin katak, sei UNTL simu estudante sira ne’ebe universidade taka ona, entaun la-presiza mos iha masa percobaan ba universidade sira nebe seidauk hetan akreditasaun, “ Benjamin haktuir.

Reitor UNTL ne’e hateten tan, kriteria hirak ne’e atu oin-nusa ministeriu edukasaun bele defende-an katak, universidade sira seluk sei iha masa percobaan.

“Kriteria ne’e, kompara ho jogo futebol; iha lakon, impata no manan, sei wainhira lakon ne’e hanesan ho manan, entaun impata mos hakarak liu ida lakon ne’e, “ nia haktuir ho ezemplu.

Transferensia estudante ne’ebe foti Fakuldade Direitu, nia dehan katak, defisil UNTL atu simu, relasiona Fakuldade Direitu iha UNTL uza lingua Portugues no tinan ne’e hanesan tinan matrikulasi ba fakuldade refere.

UNTL sei simu deit estudante transferensia ne’ebe prense kriteria. Tanba prosesu iha ministeriu edukasaun lao neneik, entaun UNTL mos lakohi atu halo lalais prosesu. Tanba problema ne’e ministeriu edukasaun foo hatene ona, UNTL hakarak kolabora maibe lakohi mos lakon ho kualidade, “ Reitor UNTL ne’e reafirma tenik.

Nia mos konfesa, prosesu akreditasaun ne’e UNTL seidauk implementa didiak. Tanba ne’e planu UNTL atu simu estudante transferensia iha inisiu tinan 2009.

Benjamin Corte e Real konfesa mos katak, kestaun ne’e Ministru Edukasaun João Cancio foo sai iha media hanesan dez-intedementu entre ministeriu ho UNTL tanba laiha komunikasaun, maibe sira hasoru malu ona, no UNTL hatoo prekupasaun atu loke odamatan no fó oportinidade.
UNTL Sei Hasoru Dezafiu

Biban seluk, Corte e Real mos konfesa mos katak, tinan akademika 2008 no 2009 UNTL sei hasoru dezafiu tanba simu numeru estudante ne’ebe boot kompara ho tinan kotuk. Alende ne’e, dosente barak mak sai ba estranjeiru hodi kumpleta akademiko iha nivel edukasaun S2 no S3.

Maibe, nia fiar katak, UNTL sei bele rezolve numeru dosente hodi halo rekrutamentu ba dosente kontratu tanba iha budget, “ nia realsa.

Nia mos mensiona, posibilidade UNTL halao atividade akademika iha kalan, maibe fator tolu nebe UNTL presiza mak eletrisidade labele mate, transporte publiku hanesan mikrolet, taksi bele halai nafatin iha kalan nomos seguransa husi parte polisia. Hirak ne’e, tuir nia hanoin, boot liu UNTL nia kapasidade atu rezolve. (Timor Post)

Tuesday, September 9, 2008

Labarik Iha Kampu Deslokado

ONG Plan : Tanba Falta Atensaun
DILI – Problema nebe Organizasaun Naun Govermental Plan hasoru ba labarik sira nebe hela iha kampu deslokado mak falta atensaun husi inan no aman sira, “ dehan Filipe Hendrique nudar Fasilitador ba Komunidade.

“Problema nebe ami hasoru mak, inan no aman ladun tau matan, husik sira (labarik-red) halimar mesak. Hirak ne’e tanba problema ekonomia, inan no aman fahe malu, “ Hendrique haktuir.

Kazu seluk nebe Plan hasoru iha kampu deslokado, Fasilitador ONG Plan hatutan katak, violensia ba labarik sira, inan no aman sira sei uza maneira violensia hodi eduka labarik, seidauk iha planeamentu familia nebe diak, tentativa violasaun seksual ba labarik feto, mal-nutrisaun, tentativa trafiku humano ba labarik.

Ho problema nebe ne’e, Filipe Hendrique hateten, Plan halo advokasia ba inan no aman sira atu oin-nusa bele maneiza familia, proteje labarik sira atu hetan direitu ba halimar, eskola no seluk tan.

Atu proteje labarik sira, ONG Plan kria mos fatin halimar ba labarik sira fasilita ho material. Alende ne’e, Plan mos iha biblioteka haleu hodi fahe livru sira ba labarik sira iha kampu deslokado. (Timor Post)

Sunday, September 7, 2008

Deklarasaun Lao Hamutuk



Iha Benefisio Maibe Laos Agora
DILI –
Peskizador husi Organizasaun Naun Govermental Lao Hamutuk Viriato D.C. Séac hateten, posibilidade pipeline dada mai iha Timor Leste tanba benefisio iha parte ekonomia maibe presiza tempo ida naruk, “ dehan nia, foin lalais ne'e.

Tuir nia, benefisio ekonomia mak wainhira fabrika LNG (Liquefied Natural Gas-red) loke, foo servisu ba Timor-oan kuandu hotel no restaurante harí ona.

Maibe nia realsa, tuir estudu nebe Lao Hamutuk produs, TL presiza tempo tinan 10 ou 15 atu prepara rekursu humano, tanba kuandu fabrika ne’e mak loke iha tempo agora no ema estranjeiru mak kaer servisu, sei hamosu problema sosial no kultura iha rai laran, “ Viriato esplika.

Nia esplika, risku nebe sei mosu wainhira pipeline dada mai iha TL tuir estudu Lao Hamutuk mak hanesan; TL sei depende makas liu ba mina no gas, sei mosu degradasaun ambiental iha parte Lore, distritu Lautem area parke nasional Nino Konis Santana.

Risku seluk mak, sei hamosu enclave signifika katak, la foo benefisio ba populasaun lokal tanba sei izola husi area nebe besik industria, sei hamosu mos violasaun direitus humanos wainhira komunidade kontra desizaun governu.

Violasaun direitus humanos, nia haktuir ho ezemplu iha Weste Papua fabrika ke osan mean, wainhira populasaun fatin neba kontra, governu hatun TNI (Forsa Nasional Indonezia nian-red).

Tuir nia, la loos kuando fabrika LNG loke, sei foo servisu ba ema Timor-oan barak tanba estudu komparativa nebe Lao Hamutuk halo ho fabrika LNG iha Darwin Australia no Norwegia, ema naton deit mak servisu iha fabrika refere.

Nia mos realsa, ho planu governu dada pipeline mai TL, Lao Hamutuk mos rekere rekomendasaun hanesan presiza iha instituisaun relevante ruma wainhira lei implementa bele ajuda Timor-oan servisu iha neba (industria LNG-red).

Viriato hatutan, estudu ne’e halao iha krize 2006 no metodu nebe uza mak survey no halo intervista ba komunidade nebe hela besik iha area hanesan distritu Lautem parte Lore, Beaço iha Vikeke, Manufahi-Betano.
Area hirak ne’e, nia haktuir hanesan fatin identifikado husi governu konaba posibilidade pipeline dada mai iha TL.

Estudu ne’e Lao Hamutuk halo ona sosializasaun liu husi dalan workshop nebe hetan partisipasaun husi autoridade lokal, reprejentante feto, juventude no komunidade fatin identifikado, “ katak nia.

Nia informa katak, reasaun husi komunidade konaba sosializasaun ne’e hanesan informasaun foun ida tanba durante ne’e sirkula deit iha Dili laran.

Aleinde ne’e, tuir nia, ho informasaun bazeia ba faktus tuir komparasaun nebe Lao Hamutuk halo ho nasaun seluk, hein katak oin-nusa komunidade bele deside rasik bazeia ba interese. Karik governu mos sei hatoo ekipa sosializasaun ba ekipa task force LNG, “ dehan tan Viriato.

Nia hateten tan, planu governu konaba pipeline dada mai iha Timor, atu foti desizaun depende ba governu TL, Australia no kompania nebe kaer operador hanesan Wood Side.

Nia mos agradece tanba, programa governu oferese bolsa estudu ba estudante Timor-oan atu estuda petronas iha rai liur hanesan parte ida husi rekomendasaun Lao Hamutuk hodi prepara rekursu humano iha futuru. (Timor Post)