Wednesday, August 12, 2009

Horta Kritika Nasaun Birmania




















Horta Lamenta Kondisaun Aung San Suu Kyi
DILI –
Prezidente da Republika Jose Ramos Horta hanesan mos Laureadu Nobel da Paz, kuarta (12/08/2009) hato’o ninia lamentasaun kona-ba kontinuasaun husi tratamento ne’ebe la-justu no detensaun illegal hasoru Xefi oposizisaun no Laureadu Nobel da Paz Daw Aung San Suu Kyi.

Tuir Prezidente Horta katak, sentensa ne’ebe desidi hasoru Suu Kyi hodi kontinua hela iha prizaun domisiliariu ne’e la-justu no totalmente labele aseita, tamba laiha baze ne’ebe forte, tuir kualker sistema legal ne’ebe iha.

Prezidente ne’e realsa katak, Daw Aung San Suu Kyi no prizoneirus politika sira iha Birmania tenke hasai hikas seim kondisoes ruma.

Prezidente Jose Ramos-Horta sei hato’o ninia ideias politika ruma kona-ba situasaun iha Birmania nian ne’e iha loron hirak mai. (ki)

TL Partisipa Enkontu Ilhas Pasifiku

TL Hanesan Observador Especial
DILI -
Timor Leste sai observador especial iha enkontru forum Ilhas Pacificu nian ba-dala 40 kona-ba mudansa klimatika iha Convestion Centre cidade Cairns - Australia. Enkontru ne’e hahu iha kuarta loron 5 too loron 7 fulan Agosto 2009 liu ba.


Membru ba enkontru ne’e mak Cook Island, Estados Federados Micronesia nian, Niue, Nova Guine Papua, Republika ilhas Marshall, Samoa, Ilhas Salomao, Tuvalu, Tonga , Vanuatu no Kiribi.

Mudansa klima no akequecimento global sai hanesan tema principal iha Forun Pacificu 2009.
Diskursu husi lideres sira ne’ebe partisipa realsa katak, nasoens husi rejiaun pasifiku rekonhese mudansa klima hanesan problema ida ke’e boot teb-tebes, laos deit iha pasifiku maibe iha mundo tomak.

Ex-presidente Forum Pacificu nian, Premier hussi Niue, Dr. Toke Talagi iha nia diskursu abertura hateten katak, “Ba ita hotu mudansa klimatika kontinua hanessan problema ida ke sai boot ba bebeik. Wainhira tomak sai afektadu, situasaun ba Ilhas sira ne’e be kikoan preokupa ita hotu. Nune’e duni ita tenki hare problema ida ne’e hanessa prioridade ida”.

Situasaun mundansa klimatika mos sai preokupasaun Timor-Leste nian.

Vice-Primeiro Ministro Coordenador ba Assuntos de Administration do Estado, Mario Viegas Carrascalao ne’ebe lidera delegasaun Timor-Leste hateten iha nia diskursu katak, “Similar to the PIF member countries, Timor Leste has not been spared the effects of the economic crisis and climate change. These are also issues of concern to our Government, and once again, I look forward to working with all the PIF member countries, in the coming days, in discussing these and other issues of mutual concern and contributing to regional solutions that can ensure the sustained quality of life for all of our peoples.

”Hanessan rai sira ne’e be halo parte Forum Ilhas Pasifiku, Timor-Leste mos hetan efeitos crise ekonomika no mudansa klimatikka. Kestoins sira ne’e mos hanessa preokupasaun ba ami nia governo, ami hakarak servisu ho nasoins sira hotu husi Forum Ilhas Pasifiku, iha futuro!” atu diskuti konaba neé no konaba kestoins sira nebe hanesan preokupasaun mutua nuneé hodi kontribui ba solusaun regional nebe bele sustenta kualidade moris ba ema hotu, “ haktuir Carrascalao iha nian diskursu. (ki)